Valge kala neljal moel

Mind tabas ohtlik kalarünnak, nimelt jäi kuidagimoodi üle neli kalafileed. Jäi üle sellepärast, et tundus teistele sööjatele eluohtlik ja mürgine. Pärast selle leheküljega tutvumist tundub küll, et seda kala enam poest iialgi osta ei tasu.

Aga noh, on ennegi igasuguseid asju söödud, mis tervislikud pole. Seega otsustasin kokandusliku eksperimendi käigus proovida iga filee isemoodi valmistada.

1. Vürtsikas variant, mis valge kala puhul enamasti on ebasoovitav. Kui tegu on eelnevalt külmutatud kalaga, siis õrna spetsiifilist valge kala maitset nikuinii kätte ei saa.
Määrisin kala koduse piprapastaga kokku ja paneerisin kergelt jahus.- Praadisin.
söödav oli. Kõrvale tegin midagi mahedat- kodujuustu ja jänesekapsa salatit. Jänesekapsaid sai Päikesemäelt.

2. Tillis, hapukoores ja kookospiimas hautatud kala
Lõikasin filee pooleks, panin tillid täies ulatuses kala peale ja keerasin rulli. Klassikaline.
Hautasin hapukoore kookosepiima vedelikus väikesel pannil kaane all ca 20 minutit.
Võibolla palju, aga kala oli paks ka ja rull oli paks.

3. Tatrajahus paneeritud sinepine praekala
Nisujahu ja riivsai on klassikaline värk, mõtlesin, et tatrajahu oleks lahe.
Soola - pipart, meesinepit näpuotsaga üle kala ja mõlemalt poolt jahuseks- pannile. Oli ok.

4. Tomatiga täidetud ja nisuiduõlis ja mirin kastmes praetud kalarull samas praeleemes röstitud päevalilleseemnetega.

Selle kohta peab ütlema, et röstitud päevalilleseemned õigustasid end täiesti. See jaapani mirin kaste ka, sest ilmselt ta sisaldas mett. Tomati rulli keeramine oli ilmseltgelt kunstiline liialdus. Muidu oli nagu tavaline kalarull.

Aga üldiselt loetud artikkel veel värskelt meeles, soovitaks pigem juurviljadega manipuleerimisega riskida, nendega on vähem ohtu, et neid laipadega ja muusuguse keemiaga toidetakse.